Fevre´ i unelm

Ammu pole olnud, sellist raamatut, mis mind niimoodi mõtlema paneks. See oli oma moodi südamlik ja salapärane. Joshua York ja kapten Mash olid tõesti head tegelased.
 Raamatus puudus kurja ja hea võitlus, vaid oli pigem kahe rassi tülid. Samuti oli raamatus kõrgel kohal jõgi, aurikud ja sletskond.
 Ausalt, kui seda raamatut poleks keegi mulle soovitanud, siis poleks ka seda lugenud.

 Romaan algab sellega, et ühe Saint Louisi hotelli restoranis kohtuvad 1857. aastal kaks meest. Lühem ja paksem on elu jooksul töötanud end parvepoisist laevafirma omanikuks, kuid loodusõnnetuse tõttu on kogu tema firmast järele jäänud vaid üks vana ja kehvake laev. Teine mees on kõhn ja kahvatu ning tulnud just Inglismaalt. Ta tahaks hakata esimese mehe laevafirma osanikuks: tema poolt raha uue laeva jaoks ja teiselt poolt siis kogemused. Äripartnerid on erinevad, usaldus ei ole lihtne tekkima, aga kui viimaks tekib, hakkavad juhtuma asjad, milleks kumbki neist valmis ei ole... Sageli tutvustatakse seda romaani piltlikult kui Mark Twaini ja Bram Stokeri kirjanduslikku kohtumist. Sisuliselt on see eeskätt aga ühe laeva lugu – ajast, mil Mississippil kihutas tuhandeid rataslaevu. “Fevre’i Unelm” võinuks saada kiireimaks nende seas, kui mitte... 

Soovitan kõigile. Raamat paneb tõesti elu üle järele mõtlema.